top of page

 

TEEMAD 

 

1. Kooseluseadus - mida see meie jaoks tähendab? ​(üleriigiline teema)

Eestis võeti vastu kooseluseadus, mis võimaldaks kahel täisealisel inimesel oma kooselu õiguslikult registreerida, eelnõu laieneb nii samast soost kui eri soost paaridele. Mis selle seadusega soovitakse saavutada ning keda see puudutab? Millised muutused toimuvad seaduse rakendamisel? Mida tähendab sallivus antud seaduse näitel? 

LAUAJUHT: Aleksander Tsuiman, juuratudeng

KÜLALINE: Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus

 

​2. Kas Tiigrid magavad talveund ehk mis sai e-riigist? (üleriigiline teema)

Eesti on territooriumi ja rahvaarvu mõttes väga marginaalne, IT mõttes suurriik. Anu Tootsi mõjude analüüs valimisea langetamise teemadel tuvastas, et noored ei kasuta E-riigi teenuseid ja nende teadlikkus e-riigist on nõrk. Miks noored neid kasuta? Mis on üldse e-riik? Mida teha, et noored paari aasta pärast on suuremad e-riigi kasutajad kui täna? Mis võiks veel Internetti kolida? Kas peaksime jätma midagi tingimata paberile ja mitte e-stuma? Kas Internet käib vahel närvidele? Kuidas e-võimalusi kasutades paremini noorteni jõuda? Ja noorte häält otsustajateni viia? 

KÜLALISED: Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmijuht;

Liia Hänni, e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmijuht

 

​3. Appi! Ma lõpetan ju ka millalgi varsti kooli! Mis siis edasi saab? (üleriigiline teema)

Millist tööd Sa võimalusel mitte kunagi teha ei tahaks? Milline on hea töö? Millal peaks hea töö tunnuste peale mõtlema hakkama? Kas Sinu õpetaja/ema/vanaisa on öelnud, mille on Õige ja Hea töö? Mis on põhjused, kui noored jäävad töötuks? Noorte töötusest on räägitud palju. Kuidas on parim viis noori tööturuks ette valmistada? Kes ja kuidas seda kõige paremini teha saab? Kui palju peaks noorele suuna ette näitama? Jaanuaris rakendub noortegarantii. Mis see endaga kaasa toob, mida oodatakse, mida eeldatakse. 

LAUAJUHID: Julia Prost, Ragnar Linde, Merja Teever, Töötukassa

 

4. Kas kool saab olla huvitav? (üleriigiline teema)

Olen õpilane – järelikult osaleja! Mida Sa õpilasena koolile ja õpetajale soovitaksid? Mida Sa mingil juhul ei muudaks? Eesti õpilaste koolimeeldivus on väga madal, räägitakse. Kuidas lisada vürtsi, vurtsu, jee-d? Kuidas suurendada motivatsiooni õppimiseks ja õpetamiseks ning tõsta kooli seotust kogukonnaga, sh mitteformaalse noorsootööga? Arutelu Eesti hariduse sisu ja tuleviku üle. Kes ja kuidas saab kaasa aidata sellele, et kool oleks avatud ja huvitav, pakuks pingutust ja loovust ükskõik, missuguses Eestimaa paigas ta ei asuks? Kelle asi see on?

LAUAJUHT: Pille Liblik, programmi "Huvitav kool" koordinaator

 

5. Elukutseline muusik* = lapsepõlve arutu pikendamine

Miks kunstnikel on õigus oma hobi eest kõva raha nõuda, samal ajal kui teised peavad 8-st 5-ni tööd rabama? Miks nad oma hobi kõrvalt ka päris tööd ei tee? Kas kooliharidus toetab noorte kunstnike püüdlusi? Kui noor mõtleb koolipõlves interpreediks/loojaks saamisele, kuidas suhtuvad sellesse vanemad/õpetajad/ühiskond? Milline on muusikahariduse (jm kunsti) tase Tartumaal? Kas Tartumaal saab teha täiskohaga bändi? Ei tea, mida eluga peale hakata, aga käisin laste muusikakoolis - tulevik on olemas?

Arutlema on oodatud nii kunstnikuks pürgijad kui ka mittepürgijad.

* muusik/fotograaf/skulptor/...

LAUAJUHT: Indrek Mihkelson, muusikahuviline

KÜLALINE: Oleg Pissarenko, muusik, pedagoog, kontserdikorraldaja

 

6. Veits random händlige ära: keel peabki arenemaˆˆ

Milleks õppida reegleid (komareeglid, peale/pärast), kui keegi neid nagunii ei oska ja need mõne aasta pärast nii ehk naa ära muudetakse? Kas ja millal estonglish on okei? Kellel on õigus öelda, milline on õige keel? Mis on eesti keeles ilusat? Mida peaks eesti keeles kindlasti hoidma? Kuidas peaks keel arenema? Kellele eesti keelt vaja on? Arutelule on oodatud kõik mõttekäigud.

LAUAJUHT: Maarja Vaikmaa, semiootikatudeng

KÜLALINE: Renate Pajusalu, eesti keele õppejõud, gümnaasiumiõpilaste lingivistikakoolitaja

 

7. Vabatahtliku töö on töö? Kuidas tegevust tunnustada?

On see siis töö või ei ole? Millal see on/ei ole töö? Millisel tasandil vabatahtlikku tegevust tunnustama peaks? Milline, „kui suur“ peaks tasu olema? Kas ja kes seda hinnata võiksid? Mida vähene tunnustamine kaasa toob? Kas tunnustada saab liiga palju? Millised on kogemused saada tunnustatud ja ise tunnustada? Mõnes koolis saab ainepunkte maratonil käimise eest, kas seda võiks teha ka vabatahtliku tegevuse eest? Kas koolid üldse teavad, kui palju nende õpilased vabatahtliku tegevusega oma aega sisustavad?

LAUAJUHT: Olav Kersen, Anne Noortekeskuse infotöötaja ja muidu aktivist

 

8. Mis on meil Eestis, mis on meil Tartumaal hästi?

Mille üle tunda rõõmu? Mis on need igapäeva-asjad, mis on tegelikult hästi, aga mida esmapilgul ei märka (loodus, inimesed, kultuurisündmused, tehnika areng, ...)? Eesti aastal 2030 – mis on siis Eestis ja Tartumaal hästi? Kui kõik Sinu valla/linna lasteaiad oleksid remonditud, teed siledad, mille peale kulutaksid raha Sina? Kui Sa saaksid öelda kolmele Tartumaa ja Eesti inimesele „Sa tead head tööd, aitäh“ – kes need oleksid?

LAUAJUHT: Eda Tagamets, Tartu Maavalitsuse avalike suhete juht

 

9. Päevakajalise meedia vestlusring ERR-i ajakirjanikuga

Mõrv Viljandis - kas meedia reageeris üle? ja veel kaks päevakajalist teemat. Tegu on vestlusformaadiga, kus arutletakse parasjagu päevakajaliste teemade üle ja püütakse avastada, kuidas noored mõtlevad. Kõik on oodatud - mingeid eelteadmisi, ajalehtede lugemismahtu või vaoshoitud mõttearendusi ei ole vaja. Täpsemad aruteluteemad on selgumisel.

LAUAJUHT: Marju Himma, ERR-i ajakirjanik ja TÜ meediaõppejõud

 

Sihtrühm. Osaluskohvik toob ühiste teemade üle arutlema noored ja noortemeelsed. Noored arutlevad, räägivad oma kogemusest ja teevad ettepanekuid, "vanad" ütlevad sõna sekka, kuulavad ära ja kirjutavad huvitavad mõtted üles, et need oma valda edasi viia. Noorteks loeme kõiki kuni 26-aastaseid neiusid ja noormehi, aga eriti võiks osaluskohvik huvi pakkuda 8.-12. klassi õpilastele (ka nooremad-vanemad on oodatud). Nn vanade ehk otsustajate hulka kuuluvad KOV-ide ja ministeeriumide esindajad, kultuurikorraldajad, keeleinimesed jt avaliku elu korraldamisega seotud noortemeelsed.

 

Teemad (vt paremal). Nelja teema üle arutlevad kõikide maakondade osaluskohvikud. Lisaks saab iga maakonna korraldustoimkond välja mõelda veel umbes 4 teemat, mis kohalikke noori kõnetaksid. Tartumaa osaluskohvik on sel aastal teemade ringi laiendanud, lisades omalt poolt sekka muuhulgas ka nn kultuuriteemad. Seega sihtrühm on laienenud ja ootame tõesti kõiki, keda teemad võiksid huvitada!

 

Üleriigilised teemad võtavad sel aastal luubi alla kooseluseaduse, e-riigi, noortegarantii ja huvitava kooli.

 

Formaat. Kokku on 9 laudkonda, millest igaühel on oma teema, millega töötavad lauajuht, protokollija, külaline ja muidugi - arutlejad! Kokku on kolm 30-minutilist sessiooni, pärast mida ootab soovi korral ees laua- ja teemavahetus. Kõige lõpus kantakse kõigile kohviku külastajatele päeva jooksul kogutu ette. Vahepeale mahub vahepalasid.

 

Lauajuht teeb teemasse väikese sissejuhatuse, hoolitseb selle eest, et kõik soovijad saaksid rääkida ja kedagi jalge alla ei tallataks. Protokollija on see hea inimene, kes kirjutab head mõtted üles. Spetsialisti roll on arutelu toetada oma kogemusega ja vastata-küsida huvitavaid (töövaldkonnaga seotud) küsimusi. Arutlejate, nii noorte kui veel nooremate ülesandeks jääb arutleda ja kuulata, kuulata ja arutleda.

 

Kindlasti ei oota ei kuulajad ega arutlejad kusagilt pähe õpitud vastuseid ja käibetõdesid - ei vanadelt, ja kohe kindlasti mitte noortelt! Igaühel on oma arvamus ja täpselt sellisena võikski see kõlada. Jätkem meelde, et teise arvamust ei pea jagama, aga selle argumenteerimata ümber lükkamine ei ole (ka osaluskohvikul) ilus. Kõigil on õigus mõtteid väljendada ja keegi ei tohiks selle ees mingitki hirmu tunda. Seega - vaidlused las minna vajadusel tuliseks, aga olgu alati varustatud põhjendustega. 

 

Rakendussätted. Et jutud ei jääks vaid sulniks suminaks, võetakse juba arutelu käigus suund teostuslikkusele. Korraldustoimkond hoolitseb selle eest, et osaluskohvikul sündinud ja välja öeldud teesid jõuaksid kahe nädala jooksul õigetesse organi(satsiooni)desse.

 

LisarakendussättedIgas lauas on olemas lepinguvormid. Kui peaks juhtuma, et laua ääres või laua taga lepitakse milleski kokku, saab sellele kolmes eksemplaris kohe alla kirjutada.

 

Kõik kohale tulnud "vanad" saavad päeva alguses paberi, millele koguvad päeva lõpuks vähemalt kahe noore kontaktid, et "vanad" teaksid, kelle poole millise teemaga vajadusel täpselt pöörduda saaks. Kontaktikorjanduse eesmärk on jätta osaluskohvikul saadud tutvused ja ideevahetused toimima ka pärast kohvikupäeva lõppu.

 

Puudumistõend. Iga õpilane saab soovi korral tõendi, mis kinnitab tema osalemist. Tõendi saab kätte vahetult enne osaluskohvikust lahkumist. Kui koolid soovivad oma koolist osalenud õpilaste nimekirju, siis võib julgelt küsida.

 

 

Lisaks paremal pool näidatud külalistele, on osaluskohvikust osa võtmas mitu vallavanemat ja linnapead, koolide esindajaid, poliitikuid ja teisi huvilisi. Tuleb põnev!

bottom of page